Et oma süsta üle igas olukorras kontroll säilitada, peaksid kindlasti oskama aeruga veepinnalt tuge saada. Selle omandamine lisab kõvasti enesekindlust ning ka teiste oskuste õppimine läheb lihtsamalt, kuna alguses on alati kasulik teada selliseid põhitõdesid, millele kõik järgnev toetub.
Kuna elulises situatsioonis on toe kasutamiseks aega ainult silmapilk ning puudub aeg mõtlemiseks, on tähtis, et see liigutus toimuks automaatselt. Seda automaatsust aga on võimalik saavutada ainult harjutades, harjutades, harjutades....
Järgnevast õpetusest saad vajalikke näpunäiteid nii eskimopöörde kui ka aerutoe harjutamiseks. Kuna neid oskusi harjutades leiad sa ennast tõenäoliselt nii mõnigi kord istumas kummuli süstas vee all, ära harjuta kunagi üksi.
Alustuseks tasuks vaadelda, kuidas käitub aer vee pinnal ja kuidas vee all, mis paneb aeru liikuma üles ja mis alla ning millal osutab vesi aeru liikumisele tugevat ja millal väga väikest vastupanu. Seda seda kõige paremini teha, jäta süst ning minnes ainult aeruga puusadeni vette. Tõenäoliselt paned sa aeru vees liigutades tähele vähemalt kolme asja:
Esiteks, aerulaba kiirelt lapiti vette surudes märkad, et kuigi vesi liigub laba eest ära, takistab see oluliselt aeru liikumist ja võimaldab aeru peale toetamist. Pane tähele, et vastupanu on piisavalt suur ainult siis, kui aerulaba on risti liikumise suunaga. Seepärast pead hiljem aerutuge tehes hoidma aeru nii horisontaalsena ja nii veepinna lähedal kui võimalik.
Teiseks märkad, et liigutades aerulaba vees horisontaalselt ja kergelt tõusva nurga all, tekib tõstejõud, mis kestab kuni aer liigub. See tähendab, et kui teha toetavat liigutust seda katkestamata, on võimalik saada tuge nii kaua kui vaja.
Ja kolmandaks märkad, et serv ees aerulaba liigutades veetakistus peaaegu puudub. See teadmine on kasulik, kui on vaja kiiresti tõmmata vee all olev aer veepinnale, aga ei soovita sellejuures tasakaalu kaotada.
Need kolm teadmist on sinu korraliku aerukasutuse põhialuseks. Kuid lisaks pead õppima, kuidas oma keha õigesti kasutada.
Arvatavasti on puusanõks kõige tähtsam asi eduka aerutoe või eskimopöörde tegemisel. Põhimõtteliselt tähendab see, et olles vette kukkunud, ei ürita sa kõigepealt ülakeha püsti ajada, vaid keerad puusadega süsta õigesse asendisse ja alles siis tegeled edasi ülakehaga. See võib tunduda alguses ebaloomulikuna, kuid peatselt nõustud, et see on kergeim viis. Aerutoe tegemist peaks võtma rohkem süsta enda alla tõmbamisena, kui ülakeha süsta kohale lükkamisena. Sama põhimõtet peab silmas pidama ka eskimopöörde tegemisel. Puusanõks tehakse puusade keeramisega küljele ning samaaegselt surutakse põlvega vastu süsta tekki. See on väga sarnane kaldkeeramisega.
Puusanõksu harjutamiseks on vaja leida mingi kindel tugi, millest saab vees olles kinni hoida. Paadisild, basseini äär või sõber kes seisab vööni vees sobib täiesti. Kui teed puusanõksu, on tähtis, et sa saaksid süsta jalgadega täpselt kontrollida. Selleks toeta kannad kindlalt vastu põhja ja põlved vastu tekki.
Alustuseks proovi ennast vaid veidi tasakaalust välja viia ning kohe seda korrigeerida, tuues süst puusanõksuga enda alla tagasi. Järgmisena lase ennast koos süstaga juba külili ning proovi puusanõksuga süst normaalasendisse pöörata. Lõpuks võid lasta süsta täiesti kummuli ning taastada puusanõksu abil normaalasend.
Harjutades puusanõksu, ürita hoida oma ülakeha võimalikult tagateki lähedal. Võrdlusmomendi saamiseks proovi hoida keha võimalikult risti süstaga ning sa märkad, et hoides keha tagateki ligidal kulub oluliselt vähem jõudu. Samuti märkad, et tehes puusanõksu piisavalt kindlalt ja kiiresti, toetab süsta pöördliikumise jõud sinu ülakeha liikumist süsta peale. Õnnestunud puusanõksu tunnuseks ongi minimaalne kätejõu kasutamise vajadus.
Kindlasti tasub veel meeles pidada, et vette kukkudes aeglustab vesi oluliselt sinu liikumist. Kui sa oled tõsiselt tasakaalu kaotanud ja vette kukkumist ei saa enam vältida, siis on mõistlikum lasta sel juhtuda ja alles siis hakata ennast aerutoe abil tagasi püsti lükkama. Sel viisil neelab vesi sinu keha liikumise energia ning aerutoe tegemist alustades on aer parimas asendis. Alustades aerutuge varem, jõuad pingutuse tulemusena samasse stardiasendisse, kuid su aerulaba on selleks ajaks juba vee alla liikunud. Samuti võiks proovida aerutoe tegemise algasendi sisse võtta juba vette kukkumise ajal. Sel juhul oled aerutoe tegemiseks valmis kohe kui vett puutud.
Hirm vee all süstas olemise ees võib õppimist oluliselt segada. Seepärast peaksid proovima ennast võimalikult mugavalt tunda, kui esimesi kordi aerutuge või eskimopööret õpid.
Kindlasti peaks olema keegi sinuga kaasas, et aidata, kui midagi valesti läheb. Parim koht treenimiseks on kindlasti bassein, sest seal pole laineid, vesi on soe ja nähtavus hea. Kuid iga vaikne ja piisavalt sügav veekogu sobib samuti.
Aerupadja kasutamisest võib õppimisel palju abi olla, sest see annab püsiva toe ja võimaldab koondada tähelepanu puusanõksu või ülakeha liigutuste õigele sooritamisele. Näiteks on aerupadja abil võimalik kõik eskimopöörde faasid rahulikult ja kiirustamata üle vaadata.
Ninaklamber ja ujumisprillid aitavad samuti rahulikuna püsida ning koondada tähelepanu kõige tähtsamale. Kui sa pole veel lugenud peatükki Turvalisuse põhitõed, siis enne jätkamist tee seda kindlasti.
© 2024 KayakTutorial.com | Credits | Terms, Privacy & Cookie consent